Pettunud Lonely Planetis: Miks maailmakuulus reisijuht meie vajadusi ei rahulda?

Sydney lennujaamas Bali lendu oodates kõndisime mööda Lonely Planeti raamaturiiulist ja mõtisklesime omavahel maailmakuulsa reisijuhi fenomeni ning selle olemasolu olulisust meie jaoks. Tund aega hiljem Facebooki avades sattus juhuslikult ette Nomadic Matt’i artikkel What’s the Matter with Lonely Planet?”. Milline ajastus! Tegime artikli huviga lahti ja eneselegi üllatuseks leidsime nõustumiskohti rohkem kui mitu.

Koduigatsus, kõhugripp ja uued lennupiletid

It’s official! Nädal aega Balil ja meid tabas esimest korda eemaloldud aja jooksul koduigatsus! Võib-olla oli oma roll kõhugripil (siinmail tuntud nimega Bail Belly’l), mis tegi meid mõlemaid kaheks päevaks täiesti jõuetuks ja tõi päevakorda mitmesuguseid eksistentsiaalseid küsimusi, aga meile endalegi üllatuseks tabasime end mõttelt – mis oleks, kui läheks praegu Eestisse tagasi…? Ühtegi lennupiletit pole veel ostetud, Austraalia viisa ootab meid järgmise aasta juunini… Aga ei. Mida paremaks tervis läks, seda rohkem saime aru, et nope. Not gonna happen! Too soon!

Read more

Kohanemine Bali elurütmiga

On see ajas rändamine või Bali hingamine, aga esimestel hommikutel on uni nagu tellituna kell kuus ära läinud. Suuri plaane pole me teinud ning see oli ka üks meie kokkulepetest. Aitab kohtadest, mida “peab nägema” või tegevustest, mida “tuleb kindlasti teha”. Ärkame siis, kui uni ära läheb ja päeva kujundame täpselt nii nagu sel hommikul tunne on. Read more

Kui on tunne, et kõik on juba nähtud

Uurisime meie praeguselt majanaabrilt, millised on tema kahe Uus-Meremaal elatud aasta jooksul kõige meeldejäävamad kohad. “Milford Sound? “Mount Cook? Fox Glacier?” küsisime oodates kinnitust sellele, mida me igalt poolt juba sadu kordi kuulnud oleme. “Mulle ei meeldi käia seal, kus kõik käivad. Mul on tunne, et ma olen seda juba piltidelt näinud ja seal pole midagi uut”. Mul ei tekkinud isegi tahtmist vastu vaielda. See mõte on mind oma erinevates versioonides viimasel ajal jälitanud. Read more

Teejuht läbi Aucklandi väikesaare Waiheke veiniistanduste

“Te peate kindlasti Waihekele minema! See on imeline!” – seda lauset pole me kuulnud mitte ühelt või kahelt kohalikult, vaid peaaegu kõigilt, kellega on Aucklandi ümbruses reisimisest juttu tulnud. Waiheke näol pole tegemist mitte ainult üleriigilise pärliga. Lonely Planeti 2016. aasta parimate reisisihtkohtade viienda koha omanikuna on saareke pälvinud lausa terve maailma tähelepanu.

Read more

Pikk nädalavahetus Uus-Meremaa moodi

Järgmise kurvi taga on veel suurem käänak. Kitsa kruusatee ääred on pehmed ja pinnas vajub. Auto kiliseb, koliseb ja loksub ning alla vaadates hakkab kõhe. Vahelduva eduga tõuseme mõnisada meetrit ja siis jälle langeme sama palju. Kurvi tagant tuleb vastu suurem maastur. Kiiruse järgi võiks arvata, et tee on sellele juhile igapäevane. Meie 1996. aasta Toyota Estima saab katsumustega küll hakkama, kuid sees on ikka väike kahtlus – kas ta peab ka siis vastu, kui see tee kohe otsa ei saa?

Read more

Rangitoto – meie esimene vulkaanitipp

Kui laupäeva hommikul selgus, et ilm kannatab suure tõenäosusega välitegevust, läks meil kiireks. Henri võttis Lonely Planeti lahti ja hakkas sihtkohta otsima, mina läksin samal ajal Marie’d ja Henrikut äratama. Peale kiiret plaanipidamist oli asi otsustatud. Sihtkohaks saab Rangitoto – saar, kus asub Uus-Meremaa noorim vulkaan ning kus pole ühtegi poodi ega muid turiste peibutavaid rahakulutamisatraktsioone (kui ekskursiooniteenused välja arvata). Ainult puhas vulkaanipursetest puudutada saanud loodus.

Read more

Killuke budismi meie naabruskonnas

Märkasin Fo Guang Shan templit juba Aucklandi saabumise esimesel päeval ning teadsin, et sinna tahan ma kindlasti jõuda. Silm peatus sellel eelkõige tuttavlikkuse pärast. Olime ju alles käinud Hong Kongi templeid avastamas ja nüüd asub üks samalaadne kohe meie naabruskonnas, täpsemini 500 meetri kaugusel. Võtsin tööotsimisest vaba päeva ja kuna üle pika aja oli meil ka peaaegu ilus ilm, siis teadsin – täna on see päev!

Read more

40 magamata tundi ja hilinenud lend ehk viimased ettevalmistused ning seikluse algus

Reisi teine päev ja me polnud endiselt Helsingist kaugemale jõudnud. Pidime pühapäeva õhtul alustama oma teekonda Hong Kongi suunas, kuid mida ei olnud? Loomulikult lennukit, mis polnud esialgu väidetavalt halbade ilmastikuolude tõttu veel saabunud. Alles hiljem saime teada, et tegemist oli ikkagi tehnilise rikkega. Info, mida ei taha teada, kui peab sama lennuki peale istuma, aga see selleks. Järgnev postitus on kirjutatud Helsingi lennujaamas, aga kuna kaotasime niigi hilinemise tõttu väga palju aega, siis tuleb ka praegune postitus väikese hilinemisega ja meie Hong Kongi seiklustest saab kuulda pisut hiljem.

Read more