Kuidas me asjadest vabanedes oma esimesed miljonid teenisime

Viimased poolteist aastat oleme asjadest vabanemiseks palju tööd teinud. Kui alguses oli selleks vaja ranget sisemist füürerit, siis hiljem kõlas peas juba sisseharjunud mantrana: “Kas mul on seda ikka vaja? Miks mul on seda vaja? Kas see teeb mind päriselt ka õnnelikuks? Ilmselt viieteistkümneks minutiks küll, aga kas ka hiljem?”. Peale neid küsimusi pani käsi ise asja riiulisse tagasi ja elu läks edasi ilma ühegi hilisema kahetsusnoodita.

Read more

Kuidas me ostsime üheotsapiletid Balile

Ei ole lihtne blogi pidada, kui kõik on pidevalt muutustes. Selleks ajaks kui hetkeolukord kirja saab, puhuvad ammu uued tuuled. Viimased paar kuud oleme hoidnud kõik võimalused enda jaoks avatuna. Kas jääda siia kauemaks? Minna Austraaliasse? Kanada kõlab ju samuti põnevalt… Või võtta hoopis Aasia järgmiseks? Selguse mõttes olgu mainitud, et Eesti pole sellesse mõttekäiku kordagi sisse vupsanud.

Read more

Kuidas välismaal elamisest maksimumi võtta?

Plaanide tegemine on meil igal juhul käpas. Vaikselt ja varsti on käpas ka leppimine tõsiasjaga, et kõik plaanid muutuvad. Ega see inimloomusele lihtne pole, kui kõik teed on valla ja päriselt peabki kogu aeg otsuseid langetama. Rahalised vahendid on piiratud, aeg lendab linnutiivul ja selline tunne on, et tahaks teha kõike (ja kohe!). Miks see aga nii lihtne pole, kui esmapilgul tundub ja kuidas me sellega siiani toime oleme tulnud?  Read more

Elu autos – vahel tunnedki end nagu kodutu, aga see tunne on okei

Elu käib neil päevadel hoopis teises rütmis. Oleme juba 12 päeva ratastel olnud ning maganud just seal, kus sel hetkel sisetunde järgi kõige õigem tundub. Ma ei mäletanudki, mis tunne on hommikul karges päikesetõusuga autost välja astuda ja õhtul päikeseloojanguga ööle vastu minna; elada hetkes ja saata päev mööda täpselt nii nagu parajasti sisetunne ütleb. Lõpuks on see käes. Hetk, mida me oleme oodanud alates sellest ajast, kui langetasime otsuse Uus-Meremaale tulla.

Read more

Kas ongi kõik? + 2017. aasta bucket list

Kas me tulime siia reisima või tööd tegema ja miks ometi me ikka veel Aucklandis oleme, kui Uus-Meremaal on nii palju rohkem pakkuda? Jah, Henril on nüüdseks oma esimeses töökohas kolm kuud täis tiksutud (loe siit lähemalt, kuidas Henri töölt lahti lasti) ja otsib praegu uut väljundit, kuidas saaksime kiirelt oma kukruid raskendada. Minulgi saab varsti meie viisaga kaasnev kolme kuu töötamise piirang täis ja nüüd, kui pühad läbi, hakkan uut otsima. Aga kaua võib raisata once in a lifetime võimalust Uus-Meremaal reisida ja kas poleks aeg edasi liikuda? Read more

Kurat, kus on jõulud?

“Miks sa käid ringi, päkapikumüts peas”, mõtlen endamisi ja põrnitsen laia naeratusega 20ndates neiut, kes meile veini valab. Ei saa salata – mustast nahast miniseelikule lisab see tõesti pisut kelmikat vürtsi, aga… suvi on ju! “Tõin täna tervele kollektiivile mütsid, et õiget jõulutunnet tekitada,” sädistab ta rõõmsalt. Tõsi, ega jõulutunne iseenesest tule, eriti kui väljas on 25 kraadi sooja ning kõik meie mõistes jõulused ja talvised tegevused ei tule isegi mõtteisse. Read more

AUDIORÄNNAK: Halloween Uus-Meremaa moodi

Tänavapildis suurt erinevust ei ole näha. Nagu Eesti poodideski, on ka siin müügil kõikvõimalikud kõrvitsad, kübarad, maskid ja teised teada-tuntud Halloweeniga seostuvad sümbolid. Kui aga eile pooljuhuslikult kohalikule Halloweenitähistamisele sattusime, võib kindlalt tõdeda, et Eestis midagi sellesarnast ei ole veel tehtud.

Read more

Kontorist põllule – edasi- või tagasikäik?

“Kas sa tuled homme ka? Paljud ei tule. Nad peavad ühe päeva vastu ja siis loobuvad.” 20ndates eluaastates esmapilgul tagasihoidlikul india päritolu neiul oli see kolmas päev maasikapõldude vahel. Ometi noppis ta sellise vilumusega nagu oleks seda juba aastaid teinud. Kolmandal päeval sain aru, et nobedus tulebki aja ja… ahnusega. Iga säravpunane mari, eriti kui see on oma suuruselt peaaegu võrdväärne rusikaga, mõjutab kohta seinapealses edetabelis. Mõne maasikalise jaoks ei ole takistuseks isegi see, kui mari ei pesitse temale ette nähtud vaol. Korjatud kilod on ju omakorda võrdväärsed kolmapäeval kontole laekuva palgaga. Read more

Kahekesi ühe autoga – võimalik või võimatu?

Keegi ei sõida bussiga. Välja arvatud mina ja mõned üksikud veel. Tundub, et igal vähegi liikuval Aucklandi tööinimesel on oma auto ning täiesti arusaadav miks. Et meie elukohast bussiga üldse kuhugile jõuda, peab varuma rohkelt aega ja teinekord liitma ka jalavaeva. Seega, kui me oleme kaks aktiivset inimest ja meil on üks auto, siis kuidas me liikleme? Meie siinset logistikat ei saa küll ilmselt võrrelda Tallinnast väljas elava aktiivse eluviisi ja mitmelapselise pere transpordisüsteemidega, kuid omamoodi skeeme vajavad mõlemad.

Read more